Hiljuti teatas Hollandi valitsuse veebisait, et Holland ja Saksamaa puurivad ühiselt Põhjamere piirkonda uue gaasimaardla, mis peaks tootma esimese partii maagaasi 2024. aasta lõpuks. See on esimene kord, kui Saksamaa valitsus on muutnud oma seisukohta pärast seda, kui Alam-Saksimaa valitsus avaldas eelmisel aastal vastuseisu gaasiuuringutele Põhjameres.Mitte ainult seda, vaid ka Saksamaa, Taani, Norra ja teised riigid on hiljuti avalikustanud plaanid rajada kombineeritud avamere tuuleelektrivõrk.Euroopa riigid hoiavad pidevalt kokku, et toime tulla süveneva energiavarustuse kriisiga.

Rahvusvaheline koostöö Põhjamere arendamiseks

Hollandi valitsuse avaldatud uudiste kohaselt asuvad koostöös Saksamaaga arendatud maagaasivarud kahe riigi piirialal.Kaks riiki ehitavad ühiselt torujuhtme gaasiväljal toodetud maagaasi transportimiseks kahte riiki.Samal ajal paigaldavad mõlemad pooled ka merealuseid kaableid, mis ühendavad lähedal asuva Saksa meretuulepargi, et varustada gaasivälja elektriga.Holland teatas, et on maagaasiprojektile loa väljastanud ning Saksamaa valitsus kiirendab projekti heakskiitmist.

On arusaadav, et tänavu 31. mail katkestas Venemaa Hollandi, kuna keeldus arveldamast maagaasi makseid rublades.Tööstusanalüütikud usuvad, et ülalnimetatud meetmed Hollandis on vastuseks sellele kriisile.

Samal ajal on avamere tuuleenergia tööstus Põhjamere piirkonnas avanud ka uusi võimalusi.Reutersi andmetel on Euroopa riigid, sealhulgas Saksamaa, Taani, Belgia ja teised riigid hiljuti öelnud, et edendavad avamere tuuleenergia arendamist Põhjameres ja kavatsevad rajada piiriüleseid kombineeritud elektrivõrke.Reuters tsiteeris Taani võrguettevõtet Energinet, kes ütles, et ettevõte peab juba läbirääkimisi Saksamaa ja Belgiaga, et edendada elektrivõrkude rajamist Põhjamere energiasaarte vahel.Samal ajal on Norra, Holland ja Saksamaa asunud planeerima ka teisi jõuülekandeprojekte.

Belgia võrguoperaatori Elia tegevjuht Chris Peeters ütles: „Põhjamerre kombineeritud võrgu rajamine võib säästa kulusid ja lahendada elektritootmise kõikumiste probleemi erinevates piirkondades.Kui võtta näiteks meretuuleenergia, siis kombineeritud võrkude rakendamine aitab toimimist.Ettevõtetel on võimalik elektrit paremini jaotada ning Põhjameres toodetud elektrit lähiriikidesse kiiresti ja õigeaegselt toimetada.

Euroopa energiavarustuskriis süveneb

Põhjus, miks Euroopa riigid on viimasel ajal sageli “koondunud”, seisneb peamiselt mitu kuud kestnud pingelise energiavarustuse ja üha tõsisema majandusinflatsiooni tõttu.Euroopa Liidu avaldatud värskeima statistika kohaselt on mai lõpu seisuga eurotsooni inflatsioonimäär jõudnud 8,1%ni, mis on kõrgeim tase alates 1997. aastast. Nende hulgas tõusid EL-i riikide energiakulud isegi 39,2%. võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Tänavu mai keskel pakkus Euroopa Liit ametlikult välja REPowerEU energiaplaani, mille peamine eesmärk on vabaneda Venemaa energiast.Kava kohaselt jätkab EL energiavarustuse mitmekesistamise edendamist, energiasäästlike tehnoloogiate rakendamise soodustamist ning taastuvenergia käitiste kasvu ja fossiilkütuste väljavahetamise kiirendamist.2027. aastaks vabaneb EL täielikult maagaasi ja kivisöe impordist Venemaalt, samal ajal suurendab taastuvenergia osakaalu energiaallikate kombinatsioonis 40%-lt 45%-le 2030. aastaks ning kiirendab investeeringuid taastuvenergiasse aastaks 2027 EL-i riikide energiajulgeoleku tagamiseks tehakse aastas vähemalt 210 miljardi euro suurune lisainvesteering.

Selle aasta mais kuulutasid Holland, Taani, Saksamaa ja Belgia ühiselt välja ka värske meretuuleenergia plaani.Need neli riiki ehitavad aastaks 2050 vähemalt 150 miljonit kilovatti avamere tuuleenergiat, mis on enam kui 10 korda suurem kui praegune installeeritud võimsus, ning koguinvesteering ületab eeldatavasti 135 miljardit eurot.

Energiaga isevarustatus on suur väljakutse

Reuters tõi aga välja, et kuigi Euroopa riigid teevad praegu energiakoostöö tugevdamiseks kõvasti tööd, seisavad nad enne projekti tegelikku elluviimist silmitsi rahastamise ja järelevalvega seotud väljakutsetega.

On arusaadav, et praegu kasutavad Euroopa riikide meretuulepargid energia edastamiseks üldjuhul punkt-punkti kaableid.Kui tahetakse ehitada igat meretuuleparki ühendav kombineeritud elektrivõrk, on vaja arvestada iga elektritootmisterminaliga ja edastada võimsus kahele või enamale elektriturule, olenemata sellest, kas seda on keerulisem projekteerida või ehitada.

Ühest küljest on riikidevaheliste ülekandeliinide ehituskulud kõrged.Reuters tsiteeris spetsialiste, kes ütlesid, et piiriülese ühendatud elektrivõrgu ehitamine võtab aega vähemalt 10 aastat ja ehitusmaksumus võib ületada miljardeid dollareid.Teisest küljest on Põhjamere regiooniga seotud palju Euroopa riike ning koostööga liitumisest on huvitatud ka EL-i mittekuuluvad riigid, näiteks Ühendkuningriik.Lõppkokkuvõttes on suureks probleemiks ka see, kuidas teostada järelevalvet seotud projektide ehituse ja käitamise üle ning kuidas tulusid jaotada.

Tegelikult on Euroopas praegu ainult üks riikidevaheline kombineeritud võrk, mis ühendab ja edastab elektrit mitmele Läänemere ääres asuvale Taani ja Saksamaa meretuuleparkile.

Lisaks on Euroopas taastuvenergia arengut vaevavad heakskiiduprobleemid veel lahendamata.Kuigi Euroopa tuuleenergiatööstuse organisatsioonid on ELile korduvalt soovitanud, et taastuvenergia rajamise seatud eesmärgi saavutamiseks peaksid Euroopa valitsused oluliselt lühendama projektide heakskiitmiseks kuluvat aega ja lihtsustama heakskiitmise protsessi.Taastuvenergia projektide arendamisel on aga EL-i poolt sõnastatud range ökoloogilise mitmekesistamise kaitsepoliitika tõttu endiselt palju piiranguid.