Rekord: tuule- ja päikeseenergiast saab 2022. aastal esimene energiaallikas ELis

Miski ei peata teie igatsust maastiku järele

Möödunud 2022. aastal muutsid mitmed tegurid, nagu energiakriis ja kliimakriis, selle hetke aeglasemaks.Igal juhul on see väike samm

EL ja suur samm inimkonna jaoks.

 

Tulevik on tulnud!Hiina tuuleenergia ja fotogalvaanilised ettevõtted on andnud suure panuse!

Uues analüüsis leiti, et 2022. aastal ületas tuule- ja päikeseenergia tootmine kogu ELis esimest korda mis tahes muud energiatootmist.

Kliima mõttekoja Ember raporti kohaselt andsid tuuleenergia ja fotogalvaanika 2022. aastal rekordilise viiendiku ELi elektrienergiast.

mis on suurem kui maagaasi või tuumaenergia tootmine.

 

Selle eesmärgi saavutamisel on kolm peamist põhjust: 2022. aastal saavutas EL rekordilise tuule- ja fotogalvaanilise elektritootmise.

aidata Euroopal vabaneda energiakriisist, rekordiline põud põhjustas hüdroenergia languse ja suure hulga ootamatuid elektrikatkestusi tuumaenergias.

 

Neist ligikaudu 83% hüdro- ja tuumaenergia langusest tingitud elektripuudusest täidab tuule- ja päikeseenergia tootmine.Lisaks,

kivisüsi ei kasvanud sõja põhjustatud energiakriisi tõttu, mis oli palju madalam, kui mõned inimesed ootasid.

 

Uuringutulemuste kohaselt kasvas 2022. aastal kogu EL päikeseenergia tootmisvõimsus rekordilised 24%, mis aitas Euroopal säästa vähemalt

10 miljardit eurot maagaasikulusid.Umbes 20 EL-i riiki on püstitanud uusi päikeseenergia tootmise rekordeid, neist silmapaistvamad on Holland

(jah, Holland), Hispaanias ja Saksamaal.

Euroopa suurim ujuv päikesepark, mis asub Hollandis Rotterdamis

 

Sel aastal prognoositakse tuule- ja päikeseenergia kasvu jätkumist, samas kui hüdro- ja tuumaenergia tootmine võivad taastuda.Analüüs ennustab seda

fossiilkütuste elektritootmine võib 2023. aastal langeda 20%, mis on enneolematu.

Kõik see tähendab, et vana ajastu on lõppemas ja uus ajastu on saabunud.

 

01. Taastuvenergia rekord

Analüüsi kohaselt moodustasid tuuleenergia ja päikeseenergia 2022. aastal ELi elektrienergiast 22,3%, edestades tuumaenergiat (21,9%) ja maagaasi.

(19,9%) esimest korda, nagu on näidatud alloleval joonisel.

Varem ületasid tuule- ja päikeseenergia hüdroenergiat 2015. aastal ja kivisütt 2019. aastal.

 

EL elektritootmise osatähtsus allika järgi aastatel 2000-22 %.Allikas: Ember

 

See uus verstapost peegeldab tuule- ja päikeseenergia rekordilist kasvu Euroopas ning tuumaenergia ootamatut langust 2022. aastal.

 

Aruandes öeldakse, et eelmisel aastal seisis Euroopa energiavarustus silmitsi "kolmekordse kriisiga".

 

Esimene edasiviiv tegur on Venemaa-Usbekistani sõda, mis on mõjutanud ülemaailmset energiasüsteemi.Enne rünnakut oli kolmandik Euroopa maagaasist

tuli Venemaalt.Pärast sõja puhkemist piiras Venemaa aga maagaasi tarnimist Euroopasse ning Euroopa Liit kehtestas

sanktsioonid nafta ja kivisöe impordile riigist.

 

Vaatamata turbulentsile püsis ELi maagaasi tootmine 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga stabiilsena.

 

Seda peamiselt seetõttu, et maagaas on olnud suurema osa 2021. aastast kivisöest kallim. Dave Jones, analüüsi peamine autor ja andmedirektor

Ember ütles: "2022. aastal on võimatu maagaasilt söeks üle minna."

 

Aruandes selgitatakse, et teised Euroopa energiakriisi põhjustavad peamised tegurid on tuuma- ja hüdroenergia pakkumise vähenemine:

 

"500-aastane põud Euroopas on viinud hüdroenergia tootmise madalaima tasemeni alates vähemalt 2000. aastast. Lisaks Saksamaa sulgemise ajal

tuumaelektrijaamades toimus Prantsusmaal ulatuslik tuumaelektrikatkestus.Kõik need on toonud kaasa elektritootmise puudujäägi, mis on võrdne 7%-ga

kogu elektrinõudlus Euroopas 2022. aastal.

 

Nende hulgas on ligikaudu 83% puudujäägist põhjustatud tuule- ja päikeseenergia tootmisest ning elektrinõudluse vähenemisest.Mis puudutab nn nõudlust

langus, ütles Ember, et võrreldes 2021. aastaga langes 2022. aasta viimases kvartalis elektrinõudlus 8% – see on tingitud temperatuuri tõusust ja

avaliku energia säästmine.

 

Emberi andmetel kasvas EL-i päikeseenergia tootmine 2022. aastal rekordilised 24%, aidates EL-il maagaasikuludelt kokku hoida 10 miljardit eurot.

Seda peamiselt seetõttu, et EL saavutas 2022. aastal rekordilise 41 GW uue elektrienergia installeeritud võimsuse – peaaegu 50% rohkem kui 2021. aastal.

 

2022. aasta maist augustini andis PV 12% ELi elektrienergiast – see on esimene kord ajaloos, kui see ületas suvel 10%.

 

2022. aastal püstitasid umbes 20 ELi riiki fotogalvaanilise elektritootmise uued rekordid.Holland on fotogalvaanilise elektritootmise poolest esikohal

panus 14%.See on ka esimene kord riigi ajaloos, kui fotogalvaaniline võimsus ületab söe.

 

02. Kivisüsi ei mängi rolli

Kuna ELi riigid püüdsid 2022. aasta alguses loobuda Venemaa fossiilkütustest, on mitmed ELi riigid öelnud, et nad kaaluvad

sõltuvus kivisöel töötavatest elektrienergia tootmisest.

Aruandes leiti aga, et söel oli ELi energiakriisi lahendamisel tähtsusetu roll.Analüüsi järgi vaid kuuendik

2022. aastal vähenev tuumaenergia ja hüdroenergia osakaal täidetakse kivisöega.

2022. aasta viimase nelja kuu jooksul vähenes söeenergia tootmine 2021. aasta sama perioodiga võrreldes 6%. Aruandes öeldakse, et see oli peamiselt

põhjuseks elektrinõudluse vähenemine.

Aruandes lisati, et 2022. aasta viimase nelja kuu jooksul töötas 26 hädaooterežiimina tööle pandud söeküttel töötavast plokist vaid 18%.

26 söeküttel töötavast üksusest 9 on täielikult välja lülitatud.

Kokkuvõttes kasvas söeenergia tootmine 2022. aastal 2021. aastaga võrreldes 7%.Need ebaolulised suurenemised on suurendanud süsinikdioksiidi heitkoguseid

ELi elektrisektorist ligi 4%.

Aruandes öeldakse: „Tuule- ja päikeseenergia kasv ning elektrinõudluse vähenemine on muutnud kivisöe äritegevuseks kehvaks.

 

03. Ootan aastat 2023, ilusamaid maastikke

Aruande kohaselt on tööstuse hinnangul sel aastal oodata tuule- ja päikeseenergia kasvu jätkumist.

(Mitu fotogalvaanilist ettevõtet, mida Catch Carbon hiljuti külastas, usuvad, et Euroopa turu kasv võib sel aastal aeglustuda)

Samal ajal on oodata hüdro- ja tuumaenergia taastumist – EDF ennustab, et paljud Prantsusmaa tuumaelektrijaamad on taas võrgus 2023. aastal.

Prognoositakse, et nende tegurite tõttu võib fossiilkütustel töötav elektritootmine 2023. aastal väheneda 20%.

Aruandes öeldakse: "Söeenergia tootmine väheneb, kuid enne 2025. aastat väheneb kõige kiiremini maagaasi tootmine, mis on kivisöest kallim."

Alloleval joonisel on näha, kuidas tuule- ja päikeseenergia kasv ning elektrinõudluse pidev vähenemine toob kaasa fossiilkütuste vähenemise

elektritootmine 2023. aastal.

Muutused ELi elektritootmises aastatel 2021–2022 ja prognoosid aastateks 2022–2023

 

Uuringutulemused näitavad, et energiakriis "kahtlemata kiirendas elektrienergia ümberkujundamist Euroopas".

"Euroopa riigid ei ole mitte ainult endiselt pühendunud kivisöe järkjärgulisele kaotamisele, vaid püüavad nüüd ka maagaasi järk-järgult loobuda.Euroopa areneb selle poole

puhas ja elektrifitseeritud majandus, mis avaldub täielikult aastal 2023. Muutus tuleb kiiresti ja kõik peavad selleks valmis olema.


Postitusaeg: 09.09.2023